Tuesday, April 9, 2019

Puzzle-O: Pirita mets


 ... ehk Tiina ja Katrin sarjas #masiinmõtlesin.

Võtsime nõuks natuke harjutada xdriimide lisaülesannete tarbeks, seal ikka esineb vahest mingeid retrokaarte või kiiksuga kaarte. Et aegsalt ajukäärdusid süvendada ja tolmu sealt maha puhuda, tunduski seekordne seiklusraja puzzleorienteerumine kirjelduse järgi nagu rusikas silmaauku. Ainult et stardis juba oleks tahtnud kääre ja liimi :-) 

Imekombel edenesime alustuseks rajal täiesti jõudsalt, suutsime puzzletükid kenasti klappima saada, kuni ühtäkki ei saanud enam millestki üldse aru. Esimesest takistusest saime kaasorienteerujate abil üle, saime mööda lipanud Piretil sabast kinni ja ta näitas meile tavakaarti, mis lasi puzzletükkidel kokku kõlksuda. Sealt edasi saatis veel jupike maad meid terve mõistus ja siis kadus jälle järg. Siis juba lõplikult. Mitte miski ei olnud arusaadav. ~10 minutit proovisime kaarte omavahel kokku sätitada nurkapidi ja saada reele tagasi, aga lühis oli meie ajusid samal hetkel tabanud ja raske südamega jätsimegi kontrollpunkti vahele. Seda kohutavam oli kodus kaart lahti lõigata ja uuesti kokku pannes avastada, et seisime KP'le väga lähedal. Ausalt süda läks pahaks.

Pingutasime ikka kõvasti, et metsast välja saada siis, kui korraldajad veel lahkunud pole, et raja läbimine ikka kirja saada. Seekord siiski vabaklassi arvestuses :-)


Suusa-O: Rahumäe/Mustamâe


Kui kord on kujunenud motoks #neverstopexploring, siis nii ongi, miks minna tavapäraseid lahendusi pidi, kui saab ka läbi seikluse :-)

Meie usin esindus ei kõhelnud hetkegi, kui Linnaorienteerumise kavva ilmus suusaorienteerumise rada. Aastakümneid tagasi, noore algaja orienteerujana, kui treener Katrini suusaorienteerumisvõistlusele registreeris, oli hirm tundmatuse ees nii suur, et ollel päeval jäigi startimata. Ja rohkem see kõne alla enam ei tulnudki. Kuni käesoleva hetkeni. Seda enam, et nüüdne rada oli toodud kodumetsa julgestavate mändide vahele :-) 

Katrin: Olen alati vaadanud suusa-o kaarte aukartusega ja üritanud mõistatada, kuidas seda müstikat mõista. Nüüd lõpuks on see tehtud puust ja punaseks, või siis paberil ja roheliseks :-) Ja uskumatu, ei olegi raketiteadus :-) Pmst tavaline joonorienteerumine, ainult et suuskadel. Suuri vigu otseselt ei teinudki. Tagantjärele targana oleks pidanud 13 KP (43) osas olema julgem ja sõitma sinna hooga läbi Vanaka kõrval oleva kausi, aga valisin ringiga mineku, mis tähendas rumalat ronimist... aga mis andis teadmise, et pärastpoole uuesti sinna punkti minnes, lähenen ringiga laugemalt poolt :-) Teedevalikute osas no võiks võibolla isegi norida, aga otsest suurt kadu polnud kusagil. Ilmaoludele vastavalt liikusin niikuinii vaikses matkatempos :-) Ja lõppkokkuvõtteks polnud isegi viimane mitte :-) 

5+ sellele endisele spordimehest entusiastile, kes oma vabatahtlikul algatusel paar viimast talve Sütiste parkmetsa ja Rahumäe metsa kuni hüppetornideni välja rajamasinaga suusarada sisse ajab, et Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala ümbruses elavad inimesed saaks kodumetsas suusatada, ilma rahvarohketesse suusakeskustesse minemata. Kuigi need kümmekond igapäevast suusatajad on kestvalt rõõmsad, et on mets ja on lumi, umpi-hiihto klassikajälge on omasoodu aetud aastakümneid sisse :-)

Monday, March 4, 2019

XT Bingo - Valgehobusemäe 3.11.2018

Seiklusaasta 2018 saab täpi i-le seekord sõna otsese mõttes: XT Bingo dresscode olgu mummuline!


Kuigi eelmistest aastatest oli teada, et 4 tunniga saame bingo vabalt kätte, siis tänavu oli toimumisaeg lükkunud kuupäevaliselt niipalju talve poole edasi, et oli suur võimalus jääda hoopis pimeda peale. Kuna suvel käis Valgehobusemäel ringi karu Miša, siis see pimeduse perspektiiv nagu eriti ei peibutanud... Aga see muidugi ei takistanud meid seiklusjanuselt rajale tormamast :-)





Kui varasematel kordadel on meil õnnestunud korjata lisapunkte maksimumväärtuses, et väiksema vaevaga bingo kokku saada, siis sel aastal nagu üldse ei jopanud ja pidime selle arvelt metsas rohkem kontrollpunkte koguma. Aga no tõesti, kuidas käia karkudel? Ei, nagu päriselt. Kuidas see kõigil nagu sipsti välja tuli ja meil nagu üldse mitte? Jajah, mingi tasakaalutrikk, aga meile seda kehalise tunnis ei õpetatud... Nooleviske järeltundide tarbeks peame vist lihtsalt hakkama käima rohkem pubis noolt loopimas.


Seekord ei teinud isegi mingeid rapsimisvigu, vaid ainult mõningaid naiivseid kaardilugemisvigu. Kohati nagu vahemaad 1:20000 nagu üldse ei klappinud. Ja kohati olid mingid täiesti konkreetsed maamärgid nagu puudu. Aga eks ta nii vist juhtub ikka, kui kaarti palju väiksemasse mõõtkavasse zuumida. 


Päeva parimaks kordaminekuks saab seevastu lugeda kõrguskartliku Tiina kangelaslikku ronimist Valgehobusemäe vaatetorni, et kätte saada viimane KP. Respekt!

Sunday, December 9, 2018

3-4.8.2018 Xdream Kuressaare



Proloog: algusega kl 23.00.
Ülesanne: valikorienteerumine, võtta tunni jooksul niipalju punkte kui võimalik.
Team: Kristin, Tiina, Katrin





Kes see enam mäletab, mitu tiiru ümber lossi sai keerutatud, kuid mis seal salata, pimedas kaardilugemine on ikka väga trikikas. Kui päevavalguses nagu saad lõtva aru, et vat siin on nüüd müür ees ja siit ikka läbi ei lähe, ja üle ka mitte, siis pimedas, mis sest et otsmikulambiga, oledki nagu labürindis... ja siis kui pärast näed, et sinna ei pääsegi muudmoodi, kui ainult ujudes, siis polndki nagu väga kahju, et sprintides sellest punktist jooksu pealt loobuda otsustasime. Kuigi vallikraavi kargamisest siiski pãäsu polnud, sest üks säherdune eksemplar oli kohustuslik läbida, siis tagantjärele ei tea me senini, kas oleksime suutnud kaldal vetteminekuks valmistudes hoomata, et punkt on uppunud ja kohtunik seisab punktiga kaldas... 




Päev 2. Järgmine hommik tõi meid kl 9 starti öisest suplusest pisut märgade riiete, veidi tössu rattakummi (mida mitte kuidagi ei olnud võimalik täita, sest kaasasolnud pump ei klappinud ja kellegil teisel ka ratta-alas abi polnud pakkuda) ja suts unisena kasinast ööunest.


Et võistluskeskus ja vahetusala oli Kuressaare loss, siis päeva tekkis ikka pehmelt öeldes ka kerge koblakas - korduvalt sinna sattuda ja korduvad ringid ümber lossi - tead juba täpselt kui pikk on see vahemaa, ja mitte lühike, ja siis muudkui kütad ringiratast nii et pea käib ringi. Juhuslikult sattus Saaremaal samal ajal olema ka Eesti Seeniorspordi ja Spordiveteranide Liidu suvemängud, siis saime aeg-ajalt Kuursaali õuelt läbi silgates ka nende kurnimängu kaigaste vahel slaalomiga oma teekonda rikastada.


Õnneks sai vahelduseks korraks ka kuradirattast välja, et teha Nasval kanuusutsakas ja tagasiteel pikka nüri kergliiklustee peal mäluorienteerumist praktiseerida. See viimane oli ses mõttes ikka päris lustakas, sest tee peal oli mitmeid petupunkte, mille võtmine oleks laksinud kohe trahviminuteid. Seda enam pidi olema tähelepanelik, et rattaga möödasõidul AIR-Si neid üles ei nokiks. Korralikul liiklejal rattahai Kristinil võis ikka päris kõrini olla, kui kaugelt tagantpoolt tiimiliikmed muudkui karjusid, et "hoia vasakule teeserva, ära sõida punktidest liiga lähedalt mööda". Lisaks ka eduelamusrohke piltorienteerumine linna peal, kus loomulikku intelligentsi ja lahtiseid silmi omavana oleks juba varasema tiirutamise käigus suutnud nõutavad objektid ära tuvastada, aga juhmimate isenditena seisime pildil oleva pingi kõrval kukalt kratsides kuniks Kristin küsis, kas mitte seesama pink pole ka mitte pildil...


Esimese hooga, teise päeva lõpul finisheerununa, vaatasime üksteisele otsa ja küsisime: mis see nüüd oli. Et tulimegi mitmeks päevaks Eesti teise otsa ja selline linnaseiklus siis. Teise hooga, tagantjärele, täiesti veatu etteaste, seda ei juhtu meil just tihti... Kas pole mitte positiivne :) Võibolla ei peagi alati olema ninali mudas.



Monday, July 30, 2018

3.6.2018 Xdream Kehra

Team Classico: Tiina, Kristin, Katrin
Ilm: suvi täiega ☀

JOOKS ~ 2,5 km
Start algas kohe aju ragistamisega: kaart maleruudus valge ja liikuda punkte võtta tohib vaid ratsukäigul. Raamatupidaja ja reaalklassi kasvandik teadsid kohe millega tegu ja kiirelt sai plaan paika ja minekit. Muu hulgas selgus, et kummalgi pole mingeid geniaalseid maleteadmisi, kui välja arvata isade püüdlused kunagi lapsepõlves neile male õpetada, millest tänaseks ongi meeles vaid ratsukäik. Spikker kaardi nurgas jäi silma alles rajal ;)
Rada pakkus võimalust punktidesse minna nii otsemaid liikumisteid pidi minnes (loe: läbi jõe) kui ka ringiga (üle sildade). Otsustasime üksmeelselt valida ringiga mineku kasuks, et mitte kohe alguses üleni läbimärjana teekonda alustada. Sest pärastpoole saab ju märjaks niikunii ;)



RATAS 3,2 km + KANUU 10 km
Esmakordselt on meie jaoks kanuu päris alguses ja meie käed polegi veel ratta seljas mööda juurikaseid metsateid ja kivseid radu väsimusest väsinud. Kuigi edasi liikumise võimekus kanuus on meil endiselt kasin :)



Tiina tagaistujana üritab pidevalt loogilist seletust leida, miks meil see ala ikka üldse ei lähe, aga tehnika sellest muidugi ei parane... Järgnevalt ka näitlik õppevahend: anakonda on vees ees ja töövahetuse vaatab ja imestab, mis edasi... Eks me ju teame küll, et eesmine peab oma aeruga takistusi tõrjuma/neist eemale lükkama, a no mis sa teed kui alati kõige peale une pealt ei tule.




JOOKS 4,9 km
Alles pärast koduteel rahulikult kaarti vaadates, selgub, et oleksime võinud kogemata omale ikka ränga käru keerata... nimelt oli kaardil juhend, et hajutuse mõttes lähevad paaris rinnanumbrid kõigepealt kanuusse ja siis metsa, paaritud aga vastupidises järjekorras. Osad meie paaris rinnanumbriga pundist seda märkust rajal ei märganud, ainuke kes märkas, sellele kärarikast tähelepanu ei keeranud, sest kõik liikus ja toimis ju nagu juhendi järgi pidigi :) 



RATAS > 16 km
Kui jooks, ratas, kanuu, jooks tehtud ja jälle ratta seljas, kiitis Tiina, et ohh, seekord läheb ludinal... ja otsemaid saime kohe ka oma selle korra sahmaka kätte... lihtsalt ei saanud ühtäkki enam aru, mida juhend ütles ja lihtsalt vahtisime juhmi näoga üksteisele otsa... Tiina veel püüdis sooritada mingeid arvutusi, Kristin selgitas, et tähelepanu tuleb pöörata mõõtkavale, möödaminejad ütlesid, et distantsi tuleb kahekordistada, aga mis mõttes? Kuidas me leiame punktid, kui nad on kaardil täiesti suvaliselt. Ja kas kaart ise on ka siis suvaline? Ja kui hakata kuhugi minema, kuhu me siis välja jõuame? Ja  nagu ikka, oleks ju ometigi ming lootus ree peale saada, kui vähemalt ühe punkti saaks kätte, siis oleks pidepunkt kaardil olemas...  Raske öelda, mis meid ajendas lihtsalt lampi kuhugi suunda minemast, aga suur oli üllatus, kui otsemaid jõudsimegi võtmepunkti... Hiljem vaatasime kviitungilt, et umbes tund aega üritasime vasakul kannal keerutades seda võtit leida... Oleks vaid kohe aru saanud, et võti oligi tegelikult väga lihtne, aga see võti ei leidnud seda lukuauku meie ajudes. Ühtäkki jooksis puzzle paika ja punktid hakkasid tulema. Lõpuks oli mugavusest juba aju rasva läinud ja eelviimase punktiga läks mõte jälle lappama... õnneks siiski mitte drastiliselt ja veidikese möödujate abiga saime reele tagasi... seisime iseenesest täiesti õigel teeristil, tagantjärele tarkusena veidike joonlauda oleks vast seekord tõesti kasuks tulnud :)
Ühtlasti õnnestus Katrinil selle pähkli viimasesse punni liikudes lihtsalt jalgratta seljas kraavi kummuli kukkuda, sest jäi suu ammuli vahtima lagedal seisvat hiigelsuurt tumedat kogu ja unustas ehmatusest väntamise. Metssiga? Karu? Ei, kõigest pikali vajunud puu juurestik koos suure tüki maakamaraga...




No küll oli hea meel kontrollaja sees finisheerida :) Kahjuks saime tee pealt ühe 5min trahvi, ja seda kõige rohkem elevust tekitanud ülesandest joosta vetruval-vajuval laudteel üle jõekese. Loeme võtmata jäänud kontrollpunktist tekkinud trahvi liigse adrenaliinitulva arvele ;) Et kogemustest õpitakse, leppisime kokku, et lihtsalt iseenda kontrollimiseks teatame alati läbitud KP'de juures valjuhäälselt: "Võetud!"

Saturday, May 26, 2018

29.04.2018 Xdream Sillamäe

Koosseis: Tiina, Katrin, Kristin
Ilm: stardis jahe, rajal palav, päeva lõpuks vihmane ja külm.


JOOKS 2,89 km
Alustuseks soovitati juhend korralikult läbi lugeda, et mitte esimese raksuga puusse panna. Lugesime. Saime ka aru mida tegema peab. Ja siis keset jooksurada hakkasime kahtlema, et kas ikka saime..."Järgmine punktinumber võrdub majanumbrite summaga"... Et jah, et kas me peame tegelikult majanumbreid võtma ka kasvavas ulatuses. Või vahepeal midagi liitma ja lahutama. Ilmselgelt me mõtlesime üle, kõik oligi nii lihtne, kui stardist minnes tundus, tuli lihtsalt kõik KP'd läbida. Oleks pidanud inglise keelsele tekstile keskenduma - free run ;)

RATAS 14,01 km
Ratastel pistsime ettenähtud suunas kimama ja rajal muidugi absoluutselt jälle segadus: miks osad B-raja omad lähevad juba kanuu alasse, mis me jälle valesti oleme aru saanud... Selgus, et ei midagi. Teised seal eespool lihtsalt läksid teiste (A-raja) järgi. No ei saa aru, kus meil seekord niipalju kahtlemist ja kirjaoskamatust sugenes... No rattarada pakkus kohe ka kenasti muda ja ülisuurte kividega kruusateed, mingi metsaveotee või midagi. 

JOOKS 4,48 km
Viivikonna. Kahtlasel kombel olid kõigil meil jooksurajale suundudes jalad  nagu makaronid peale ratast. Nagu triatlonistidel, tõdes Kristin elutargalt :) Kui sügavamalt järele mõelda, siis eelnev rattadistants vist võis seda mõjutada tõesti :)

"Viivikonna valmis 1955. aastaks. Ehitajateks olid saksa sõjavangid, keda rakendati ehituses ka mujal Eestis. Sealne kaevandus suleti 1974. aastal, peale seda hakkasid sealt inimesed lahkuma - läksid otsima tööd, õnne ja kodu mujalt.
Arvatakse, et hiilgehetkedel elas Viivikonnas üle 9000 inimese. Kuid tuleb tunnistada, et Viivikonna pole vaid kummitustele koduks. Tänase seisuga arvatakse Viivikonnas olevat veel 90 elaniku.
Viivikonna on ülimalt populaarne just oma teise nime poolest - Kummituslinn. Nagu ikka, paljud külastajad räägivad oma kogemustest - just nendest ebaloomulikest kogemustest. Mahajäetud
 paikades seiklejatele on soovituslik seal ära käia - vaatamist ja seiklemist jagub."


Tõesti, kahel pool tänavat seisid oma endist uhkust meenutades lagunevad stalinistlikud hooned. Neid oleks tahtnud lähemalt uurida ja sissegi põigata. Kahjuks seekordne xdream hoonetes kolamist ette ei näinud. Mis ilmselt oli ka omajagu hea valik, kes teab mis seisukorras need tondilossid on...

Viivikonna kool   Foto: Andres Putting

RATAS 17,78 km
Et enne olime näinud kiiremaid üle raudtee metsa keeramas, otsustasime ise samasse kohta jõudes sama teha. Sest kõik tundus ju klappivat: raudtee, siht, särgid-värgid. Aga mida ei olnud, oli teerada-siht. Et ka mitmed teised võistkonnad olid sama otsimas ning otsustasid mööda raudtee serve edasi liikuda, siis ei osanud kohe mingit jama kahtlustada. Jama tekkis siis, kui saime aru, et nüüd tuleb lihtsalt ühest kohast üle vesise ja tüügastatud liinialuse mööda mudateed minna ... Oi neid vandesõnu asendavaid piikse, mis seal võsa vahel kõlasid :D Taaskord tarkus - ära mine teiste järgi, pea kinni ja mõtle korra. Isegi siis kui eesminejad ütlevad, et lähme ikka ja lähme koos.


JOOKS 3,12 km
Joonorienteerumine Sinimägedes. Kui muidu olime senini üsna tublilt igas KP's väljas olnud viiteid iga järgmise punkti kohta väga korralikult vaadanud, siis vahetusalas lasime end seekord aju ja silma lõdvaks ja hakkasime otsima KP'd, mis kaardile trükitud... mõttetult tiirutades saime kaasteelistelt teada, mida me tegelikult otsima peame ja saime kenakesti aega kulutanult ka lõpuks punkti leitud.

Lisaülesande (õhupalli katki puhumine) rajakohtunikud eksitasid korralikult järgmisesse KP-sse minekut. Korduvalt öeldi, et kui lisaülesannet ära ei tee, siis tuleb trahviring joosta "näe üle välja paistvasse KP-sse", kust saab punkti, mille muidu saaks kohtuniku käest. Puhusime oma õhupallid kenasti lõhki ja siis tekkis väike kriis, oligi soov üle välja paistvasse KP-sse joosta. Kaardi uurimisel selgus, et joon liigub tegelikult hoopis mujal ja nähtav KP oligi eksitamiseks. Tundub, et mõned meeskonnad läksidki selle õnge. 

RATAS 11,45 km
Kuidas  minna punkti ja ületada Tallinn-Narva maanteed nii, et sul on selleks kaks võimalust: pikk variant (küsimusega, kas tee ääres on ka kergliiklustee?) ja tundmatu variant üle põllu? Vastus õige, tuleb valida tundmatu variant ja uskuda, et see on hea valik. Õnneks nii läkski. See oli tõesti puhas õnn, sest eelmine otseminek ju polnudki nii väga roosiline... Mõnikord on siiski hea rajal tagumiste hulka jääda. Esimesed olid põllule kena raja sisse sõitnud :)
  

KANUU 5,06 km
Jessver, me pole eladeski nii hästi kanuutanud. Kanuu ei vingerdanud ja punktid tulid nagus siuhti. Kindlasti tuli kasuks, et polnud lainetust, oli lai vaba tee, ja punktid polnud kuskil roostikus peidus. Tuli meelde Rummu etapp 2 aastat tagasi, kus kanuud hirmsat moodi kartsime, sest aeg peksis kannaga rängalt kuklasse. Ja kus me siis lihtsalt vaikides nagu indiaanlased muiste rebisime KP'st KP'sse, muudkui kella vaadates, sest ei raatsinud midagi trahvipunktidele jätta.
No aga kanuu vette laskmine ja pärast kaldale vinnamine olid vastupidi elu raskemad ülesanded vist, no tõesti, pmst püstloodis mudasest seinast kangutamine ... Ja punkte selle eest ei antudki!

JOOKS 2,45 km
Viimases lisaülesandes panime vastusega natuke mööda ja seetõttu tuli enne finišisse jõudmist üks kaugem KP lisaks võtta.

FINIŠ
Kokku 61,56 km, aeg 7:14, rada läbitud 100%, trahvi 0.




PS! Järgmisel hommikul oli ühe ratta kett lustlikult roosteselt kollane ;) 

Monday, March 26, 2018

Cover Girls

Vahetevahel satub meie pundi rahvas ka reklaamnägudeks :-)