Cover Girls

Vahetevahel satub meie pundi rahvas ka reklaamnägudeks :-)

XT Talverogain 17.03.2018 - Laagri

Koosseis: Katrin ja Tiina

Ilm: -4, ilmeilus päike, kole libe.

Tänavune talv on meie tiimi jaoks olnud ilus suusatalv ja jooksmisega pole meist paaril viimasel kuul keegi eriti tegelenud. Seega oma peas valmistusime kenaks tempokaks kõnnimatkaks, mis kohapeal loomulikult formuleerus sörkivaks matkaks, esialgu seetõttu, et oli pisut jahe ja et saaks sooja nahavahele, pärast lihtsalt juba inertsist :-)

Rada üritasime planeerida ikka nii nagu oleme targematelt kuulnud, nürinurkse, rajal aga oli lähestikku niipalju magusaid punkte, mida oleks olnud patt võtmata jätta, seega kergete süümekatega tegime ka väikseid siksakke... Kuigi hiljem kodus, kui hapnik hakkas ajju tagasi tulema, kaarti vaadates, ja teiste träkke vaadates, oleksime võinud siksakitamisega isegi julgemad olla :-) Uus õppetund, millest õppida, tuleb õppida mõtlema raamidest välja... Kuigi, olgem ausad, tagantjärele tark on kena olla küll, aga rajal me ikkagi reaalselt hindasime olukorda selliseks, et ikka jätkuks jõudu ka finišisse jõuda. 

Kui võistluskeskuseks on Laagri kool, siis pole palju vaja nutitada, kuhu rada viib, ikka rappa, Harku rappa :-) Õigupoolest muidugi ikka ka ümberkaudsetesse elurajoonidesse ja ka Astangule... Aga talvine raba on lihtsalt ii-mee-lii-nee... Jääkaanetatud laukad tagasid meile mitu päris head otseminekut, kus mõnel teisel aastaajal oleks lihtsalt pidanud suure ringi tegema.

Tiina: Nagu tavaliselt, jooksis Katrin ees ja mina tema sabas. Tal tuleb see kaardilugemine paremini välja. On lihtne tema sabas laisk olla :) Kuigi, tuttavates kohtades liikudes, ei olnud seekord see nii keeruline. Eriti kui saab vahepeal tõdeda, et "Ahhaa, see on see koht, seda ma tean küll" ja "Siin käin ma tavaliselt seenel". Talvisel maastikul nägi kõik siiski teistmoodi välja ja avastamisrõõmu jagus. Jalg seekord jaksas, kuigi jääl tasakaalu hoidmine ja lumekoorikul sumpamine andis lisakoormust. No mina ei kujuta ette, mismoodi ratturid nendel jäistel singlitel hakkama said.

Katrin: Kaardilt suuruses 1:20000 ei saa just sageli loota, et ta kuvab kõike maastikul olevaid radu ja objekte, kuid sedakorda oli kõik vajalik kribu-krabu kaardil pidepunktidena olemas. Ja kui orienteerumine läheb sealjuures ladusalt, on eduelamus garanteeritud :-) Tõepoolest, rajal tegimegi ainult 2 viga: teel viiendasse kontrollpunkti lugesin kraave valesti, õnneks ainult paarikümne meetri jagu, piisas vaid end 180 kraadi keerata ja punkt sai leitud; ja mingi täiesti müstiline eksimus suunal 21KP=>22KP... kes teab kuhu mõte sel hetkel uitama läks, kui KP'st väljusime, õige kiiresti tabasime eksimuse ja püüdsime jõuda tagasi õigele rajale, kuid ilmselt olime liikunud siiski liiga kaugele juba, et jõudsime välja veel veidramasse kohta, kuhu enda arusaamise järgi liikusime... õnneks ei olnud maastik keeruline ja enda uuesti paikaseadistamine oli seekord kerge, kuid ikkagi, kuidas see ikka õnnestus... Ei no vastust ei pea kaugelt otsima muidugi, tähelepanelik tuleb lihtsalt olla... Tähelepanu taha jäi sedapuhku ka kahe korraliku punktiväärtusega punkti mittevõtmine... Nt KP57: me silmasime teda kaardil, kuid ei osanud näha tervikut ning põrutasime silmade kilades esmalt võtma suurema väärtusega punni, ja alles siis vaatasime, et nojah, nüüd on juba edasi-tagasi jooksmine mõtetu; ja KP52, mida me ei näinud kaardil lihtsalt seetõttu, et kaart oli selle koha pealt ära keeratud ja kuna lõpp oli nii lähedal, ei taibanud enam haaret laiendada. Eks ta ole, 5 minutit stardis rada planeerida jääb meie jaoks praegu ikka veel kole väheseks. Suudame enam-vähem selle ajaga ära vaadata umbkaudse ringi, paneme paika raja esimese poole, sealjuures suudame üsna täpselt alati ära fikseerida, mis on kaardil see piir, kust tuleks tagasiteed finiši poole vaatama hakata. Tagasitee on aga alati improvisatsioon, mistõttu pole imestada, kui midagi ikkagi märkamata jääb.  

Et terves kehas on terve vaim, avas värskes õhus liikumine ka meie ideedegeneraatori ja otsustasime rajal, et on aeg, et keegi leiutaks spetsiaalse rogaini-pliiatsi. Nimelt õnnestub meil alatasa kaotada rajale oma kirjutusvahendeid, seega oleks hädatarvilik paelaga kaela riputatav pliiats. Selliseid pliiatseid on ju läbi aegade ikka olemas olnud, kuid sedakorda vajaks tootearendust sihtotstarbeline veekindel marker! Toreda leiuna on õnneks olemas ka mini-markerid, mis mahuvad kenasti näiteks spordikinda võtmetaskusse.

Päeva lõpuks tegime ka väikse isikliku rekordi - nii palju KP'sid pole me rogainidel kunagi kokku saanud... Kokku tuli: 22 km, 3:45:14, 29 KP, 150 punkti, üldarvestuses 85. koht, DD:12, DD40:5 (see viimane on täitsa ilus number).

Winter Xdream - Loksa 21.01.2018

Tiim: Tiina, Kristin, Katrin.

Koht: Loksa metsamaastik veidikese linnamiljööga.

Olud: aastaajale vastav, mis jäätas joogipudelis vee ja taskus batoonid.

Aasta esimesele rogainile läksime vastu suurte ootustega: teha asjalik rajavalik! Oleme selles osas ikka vägagi amatöörid veel, kuid samas püüdlikud edasiõppijad.

Veidral kombel valime me rogainidel alati teekonna ring läbida vastupäeva. Ja seda mitte teadlikult, vaid alati kuidagi läheb nii. Katrin tegi enne sedakordset rogaini ettepaneku proovida vastupidist liikumissuunda, kuid Tiina tuletas meelde, et oleme ju varasematel kordadel seda vastupäeva rajavalikut analüüsinud võrreldes mõne teise tiimi päripäeva minekuga, ja meile on see alati eduliselt mõjunud. Stardis me sellele enam ei mõelnud ja planeerisime raja sisetunde järgi... muidugi automaatselt vastupäeva :-)

Et oleme juba põlised sik-sakitajad, proovisime rada planeerida võimalikult nürinurkse. Aga ega siis ootamatuste vastu me ei saa... Kui mingil hetkel rongis liikudes leidsime end hoopis mujalt, kui kavandasime, oli alustuseks ehmatus suur, aga tagantjärele targana selgus, et päris hea valearvestus tuli, sest võitsime extra 4 KP'd oma kontole. Ja ilmselt oleksime mingil hetkel saanud veel suurema ehmatuse, kui oleks selgunud, et meil kõik kavandatud punktid võetud, aga üks extra tund hoopis üle...

Stseene rajalt 

- Käib toimekas punkti otsimine. Kristin näeb inimesi lähistel liikumas ja hüüab, kas punkti on nähtud. Katrin pahandab, et no misasja sa küsid inimestelt, et see pole orienteerumise mõte. Kristin vastab rõõmsalt : "Ma ei tea, mulle meeldib inimestega suhelda. Pealegi pole ma orienteeruja kah!"

- Toimub liikumine punktist A punkti B. Rajal on oldud u 1h45min. Katrin küsib: "No mis te arvate, kuhu suunda peaks orienteeruma". Tiina: "Ma ei tea, ma ei ole jõudnud üldse veel orienteeruma hakatagi..."

Statististikaosakond töötas läbi ka numbrid ja tuvastas aasta jooksul tehtud progressi:

2017             2018

21,6 km       21 km

3:38.54        3:39.24

16KP            20KP

56 punkti    71 punkti

Väikseks eduelamuseks loeme ka seda, et kuigi enamuse rajast läbisime kõndides, vast 1/3 sellest vaid joostes, õnnestus meil rada läbida resultatiivsemalt kui meie NRC jooksutreeneritel ja samuti ka meie heatahtelisel sõprustiimil, kes läbis raja 75% joostes. Ometi kord oleme oma moto väärilised: TARK EI TORMA!