3-4.8.2018 Xdream Kuressaare

Proloog: algusega kl 23.00.

Ülesanne: valikorienteerumine, võtta tunni jooksul niipalju punkte kui võimalik.

Team: Kristin, Tiina, Katrin

Kes see enam mäletab, mitu tiiru ümber lossi sai keerutatud, kuid mis seal salata, pimedas kaardilugemine on ikka väga trikikas. Kui päevavalguses nagu saad lõtva aru, et vat siin on nüüd müür ees ja siit ikka läbi ei lähe, ja üle ka mitte, siis pimedas, mis sest et otsmikulambiga, oledki nagu labürindis... ja siis kui pärast näed, et sinna ei pääsegi muudmoodi, kui ainult ujudes, siis polndki nagu väga kahju, et sprintides sellest punktist jooksu pealt loobuda otsustasime. Kuigi vallikraavi kargamisest siiski pãäsu polnud, sest üks säherdune eksemplar oli kohustuslik läbida, siis tagantjärele ei tea me senini, kas oleksime suutnud kaldal vetteminekuks valmistudes hoomata, et punkt on uppunud ja kohtunik seisab punktiga kaldas... 

Päev 2. Järgmine hommik tõi meid kl 9 starti öisest suplusest pisut märgade riiete, veidi tössu rattakummi (mida mitte kuidagi ei olnud võimalik täita, sest kaasasolnud pump ei klappinud ja kellegil teisel ka ratta-alas abi polnud pakkuda) ja suts unisena kasinast ööunest.

Et võistluskeskus ja vahetusala oli Kuressaare loss, siis päeva tekkis ikka pehmelt öeldes ka kerge koblakas - korduvalt sinna sattuda ja korduvad ringid ümber lossi - tead juba täpselt kui pikk on see vahemaa, ja mitte lühike, ja siis muudkui kütad ringiratast nii et pea käib ringi. Juhuslikult sattus Saaremaal samal ajal olema ka Eesti Seeniorspordi ja Spordiveteranide Liidu suvemängud, siis saime aeg-ajalt Kuursaali õuelt läbi silgates ka nende kurnimängu kaigaste vahel slaalomiga oma teekonda rikastada.

Õnneks sai vahelduseks korraks ka kuradirattast välja, et teha Nasval kanuusutsakas ja tagasiteel pikka nüri kergliiklustee peal mäluorienteerumist praktiseerida. See viimane oli ses mõttes ikka päris lustakas, sest tee peal oli mitmeid petupunkte, mille võtmine oleks laksinud kohe trahviminuteid. Seda enam pidi olema tähelepanelik, et rattaga möödasõidul AIR-Si neid üles ei nokiks. Korralikul liiklejal rattahai Kristinil võis ikka päris kõrini olla, kui kaugelt tagantpoolt tiimiliikmed muudkui karjusid, et "hoia vasakule teeserva, ära sõida punktidest liiga lähedalt mööda". Lisaks ka eduelamusrohke piltorienteerumine linna peal, kus loomulikku intelligentsi ja lahtiseid silmi omavana oleks juba varasema tiirutamise käigus suutnud nõutavad objektid ära tuvastada, aga juhmimate isenditena seisime pildil oleva pingi kõrval kukalt kratsides kuniks Kristin küsis, kas mitte seesama pink pole ka mitte pildil...

Esimese hooga, teise päeva lõpul finisheerununa, vaatasime üksteisele otsa ja küsisime: mis see nüüd oli. Et tulimegi mitmeks päevaks Eesti teise otsa ja selline linnaseiklus siis. Teise hooga, tagantjärele, täiesti veatu etteaste, seda ei juhtu meil just tihti... Kas pole mitte positiivne :) Võibolla ei peagi alati olema ninali mudas.

3.6.2018 Xdream Kehra

Team Classico: Tiina, Kristin, Katrin
Ilm: suvi täiega ☀

JOOKS ~ 2,5 km
Start algas kohe aju ragistamisega: kaart maleruudus valge ja liikuda punkte võtta tohib vaid ratsukäigul. Raamatupidaja ja reaalklassi kasvandik teadsid kohe millega tegu ja kiirelt sai plaan paika ja minekit. Muu hulgas selgus, et kummalgi pole mingeid geniaalseid maleteadmisi, kui välja arvata isade püüdlused kunagi lapsepõlves neile male õpetada, millest tänaseks ongi meeles vaid ratsukäik. Spikker kaardi nurgas jäi silma alles rajal ;)
Rada pakkus võimalust punktidesse minna nii otsemaid liikumisteid pidi minnes (loe: läbi jõe) kui ka ringiga (üle sildade). Otsustasime üksmeelselt valida ringiga mineku kasuks, et mitte kohe alguses üleni läbimärjana teekonda alustada. Sest pärastpoole saab ju märjaks niikunii ;)

RATAS 3,2 km + KANUU 10 km
Esmakordselt on meie jaoks kanuu päris alguses ja meie käed polegi veel ratta seljas mööda juurikaseid metsateid ja kivseid radu väsimusest väsinud. Kuigi edasi liikumise võimekus kanuus on meil endiselt kasin :)

Tiina tagaistujana üritab pidevalt loogilist seletust leida, miks meil see ala ikka üldse ei lähe, aga tehnika sellest muidugi ei parane... Järgnevalt ka näitlik õppevahend: anakonda on vees ees ja töövahetuse vaatab ja imestab, mis edasi... Eks me ju teame küll, et eesmine peab oma aeruga takistusi tõrjuma/neist eemale lükkama, a no mis sa teed kui alati kõige peale une pealt ei tule.

JOOKS 4,9 km
Alles pärast koduteel rahulikult kaarti vaadates, selgub, et oleksime võinud kogemata omale ikka ränga käru keerata... nimelt oli kaardil juhend, et hajutuse mõttes lähevad paaris rinnanumbrid kõigepealt kanuusse ja siis metsa, paaritud aga vastupidises järjekorras. Osad meie paaris rinnanumbriga pundist seda märkust rajal ei märganud, ainuke kes märkas, sellele kärarikast tähelepanu ei keeranud, sest kõik liikus ja toimis ju nagu juhendi järgi pidigi :) 

RATAS > 16 km
Kui jooks, ratas, kanuu, jooks tehtud ja jälle ratta seljas, kiitis Tiina, et ohh, seekord läheb ludinal... ja otsemaid saime kohe ka oma selle korra sahmaka kätte... lihtsalt ei saanud ühtäkki enam aru, mida juhend ütles ja lihtsalt vahtisime juhmi näoga üksteisele otsa... Tiina veel püüdis sooritada mingeid arvutusi, Kristin selgitas, et tähelepanu tuleb pöörata mõõtkavale, möödaminejad ütlesid, et distantsi tuleb kahekordistada, aga mis mõttes? Kuidas me leiame punktid, kui nad on kaardil täiesti suvaliselt. Ja kas kaart ise on ka siis suvaline? Ja kui hakata kuhugi minema, kuhu me siis välja jõuame? Ja  nagu ikka, oleks ju ometigi ming lootus ree peale saada, kui vähemalt ühe punkti saaks kätte, siis oleks pidepunkt kaardil olemas...  Raske öelda, mis meid ajendas lihtsalt lampi kuhugi suunda minemast, aga suur oli üllatus, kui otsemaid jõudsimegi võtmepunkti... Hiljem vaatasime kviitungilt, et umbes tund aega üritasime vasakul kannal keerutades seda võtit leida... Oleks vaid kohe aru saanud, et võti oligi tegelikult väga lihtne, aga see võti ei leidnud seda lukuauku meie ajudes. Ühtäkki jooksis puzzle paika ja punktid hakkasid tulema. Lõpuks oli mugavusest juba aju rasva läinud ja eelviimase punktiga läks mõte jälle lappama... õnneks siiski mitte drastiliselt ja veidikese möödujate abiga saime reele tagasi... seisime iseenesest täiesti õigel teeristil, tagantjärele tarkusena veidike joonlauda oleks vast seekord tõesti kasuks tulnud :)
Ühtlasti õnnestus Katrinil selle pähkli viimasesse punni liikudes lihtsalt jalgratta seljas kraavi kummuli kukkuda, sest jäi suu ammuli vahtima lagedal seisvat hiigelsuurt tumedat kogu ja unustas ehmatusest väntamise. Metssiga? Karu? Ei, kõigest pikali vajunud puu juurestik koos suure tüki maakamaraga...

No küll oli hea meel kontrollaja sees finisheerida :) Kahjuks saime tee pealt ühe 5min trahvi, ja seda kõige rohkem elevust tekitanud ülesandest joosta vetruval-vajuval laudteel üle jõekese. Loeme võtmata jäänud kontrollpunktist tekkinud trahvi liigse adrenaliinitulva arvele ;) Et kogemustest õpitakse, leppisime kokku, et lihtsalt iseenda kontrollimiseks teatame alati läbitud KP'de juures valjuhäälselt: "Võetud!"

29.04.2018 Xdream Sillamäe

Koosseis: Tiina, Katrin, Kristin

Ilm: stardis jahe, rajal palav, päeva lõpuks vihmane ja külm.

JOOKS 2,89 km

Alustuseks soovitati juhend korralikult läbi lugeda, et mitte esimese raksuga puusse panna. Lugesime. Saime ka aru mida tegema peab. Ja siis keset jooksurada hakkasime kahtlema, et kas ikka saime..."Järgmine punktinumber võrdub majanumbrite summaga"... Et jah, et kas me peame tegelikult majanumbreid võtma ka kasvavas ulatuses. Või vahepeal midagi liitma ja lahutama. Ilmselgelt me mõtlesime üle, kõik oligi nii lihtne, kui stardist minnes tundus, tuli lihtsalt kõik KP'd läbida. Oleks pidanud inglise keelsele tekstile keskenduma - free run ;)

RATAS 14,01 km

Ratastel pistsime ettenähtud suunas kimama ja rajal muidugi absoluutselt jälle segadus: miks osad B-raja omad lähevad juba kanuu alasse, mis me jälle valesti oleme aru saanud... Selgus, et ei midagi. Teised seal eespool lihtsalt läksid teiste (A-raja) järgi. No ei saa aru, kus meil seekord niipalju kahtlemist ja kirjaoskamatust sugenes... No rattarada pakkus kohe ka kenasti muda ja ülisuurte kividega kruusateed, mingi metsaveotee või midagi. 

JOOKS 4,48 km

Viivikonna. Kahtlasel kombel olid kõigil meil jooksurajale suundudes jalad  nagu makaronid peale ratast. Nagu triatlonistidel, tõdes Kristin elutargalt :) Kui sügavamalt järele mõelda, siis eelnev rattadistants vist võis seda mõjutada tõesti :)

"Viivikonna valmis 1955. aastaks. Ehitajateks olid saksa sõjavangid, keda rakendati ehituses ka mujal Eestis. Sealne kaevandus suleti 1974. aastal, peale seda hakkasid sealt inimesed lahkuma - läksid otsima tööd, õnne ja kodu mujalt.

Arvatakse, et hiilgehetkedel elas Viivikonnas üle 9000 inimese. Kuid tuleb tunnistada, et Viivikonna pole vaid kummitustele koduks. Tänase seisuga arvatakse Viivikonnas olevat veel 90 elaniku.
Viivikonna on ülimalt populaarne just oma teise nime poolest - Kummituslinn. Nagu ikka, paljud külastajad räägivad oma kogemustest - just nendest ebaloomulikest kogemustest. Mahajäetud paikades seiklejatele on soovituslik seal ära käia - vaatamist ja seiklemist jagub."

Tõesti, kahel pool tänavat seisid oma endist uhkust meenutades lagunevad stalinistlikud hooned. Neid oleks tahtnud lähemalt uurida ja sissegi põigata. Kahjuks seekordne xdream hoonetes kolamist ette ei näinud. Mis ilmselt oli ka omajagu hea valik, kes teab mis seisukorras need tondilossid on...

Viivikonna kool   Foto: Andres Putting

RATAS 17,78 km

Et enne olime näinud kiiremaid üle raudtee metsa keeramas, otsustasime ise samasse kohta jõudes sama teha. Sest kõik tundus ju klappivat: raudtee, siht, särgid-värgid. Aga mida ei olnud, oli teerada-siht. Et ka mitmed teised võistkonnad olid sama otsimas ning otsustasid mööda raudtee serve edasi liikuda, siis ei osanud kohe mingit jama kahtlustada. Jama tekkis siis, kui saime aru, et nüüd tuleb lihtsalt ühest kohast üle vesise ja tüügastatud liinialuse mööda mudateed minna ... Oi neid vandesõnu asendavaid piikse, mis seal võsa vahel kõlasid :D Taaskord tarkus - ära mine teiste järgi, pea kinni ja mõtle korra. Isegi siis kui eesminejad ütlevad, et lähme ikka ja lähme koos.

JOOKS 3,12 km

Joonorienteerumine Sinimägedes. Kui muidu olime senini üsna tublilt igas KP's väljas olnud viiteid iga järgmise punkti kohta väga korralikult vaadanud, siis vahetusalas lasime end seekord aju ja silma lõdvaks ja hakkasime otsima KP'd, mis kaardile trükitud... mõttetult tiirutades saime kaasteelistelt teada, mida me tegelikult otsima peame ja saime kenakesti aega kulutanult ka lõpuks punkti leitud.

Lisaülesande (õhupalli katki puhumine) rajakohtunikud eksitasid korralikult järgmisesse KP-sse minekut. Korduvalt öeldi, et kui lisaülesannet ära ei tee, siis tuleb trahviring joosta "näe üle välja paistvasse KP-sse", kust saab punkti, mille muidu saaks kohtuniku käest. Puhusime oma õhupallid kenasti lõhki ja siis tekkis väike kriis, oligi soov üle välja paistvasse KP-sse joosta. Kaardi uurimisel selgus, et joon liigub tegelikult hoopis mujal ja nähtav KP oligi eksitamiseks. Tundub, et mõned meeskonnad läksidki selle õnge. 

RATAS 11,45 km

Kuidas  minna punkti ja ületada Tallinn-Narva maanteed nii, et sul on selleks kaks võimalust: pikk variant (küsimusega, kas tee ääres on ka kergliiklustee?) ja tundmatu variant üle põllu? Vastus õige, tuleb valida tundmatu variant ja uskuda, et see on hea valik. Õnneks nii läkski. See oli tõesti puhas õnn, sest eelmine otseminek ju polnudki nii väga roosiline... Mõnikord on siiski hea rajal tagumiste hulka jääda. Esimesed olid põllule kena raja sisse sõitnud :)

  

KANUU 5,06 km

Jessver, me pole eladeski nii hästi kanuutanud. Kanuu ei vingerdanud ja punktid tulid nagus siuhti. Kindlasti tuli kasuks, et polnud lainetust, oli lai vaba tee, ja punktid polnud kuskil roostikus peidus. Tuli meelde Rummu etapp 2 aastat tagasi, kus kanuud hirmsat moodi kartsime, sest aeg peksis kannaga rängalt kuklasse. Ja kus me siis lihtsalt vaikides nagu indiaanlased muiste rebisime KP'st KP'sse, muudkui kella vaadates, sest ei raatsinud midagi trahvipunktidele jätta.

No aga kanuu vette laskmine ja pärast kaldale vinnamine olid vastupidi elu raskemad ülesanded vist, no tõesti, pmst püstloodis mudasest seinast kangutamine ... Ja punkte selle eest ei antudki!

JOOKS 2,45 km

Viimases lisaülesandes panime vastusega natuke mööda ja seetõttu tuli enne finišisse jõudmist üks kaugem KP lisaks võtta.

FINIŠ
Kokku 61,56 km, aeg 7:14, rada läbitud 100%, trahvi 0.

PS! Järgmisel hommikul oli ühe ratta kett lustlikult roosteselt kollane ;) 

Cover Girls

Vahetevahel satub meie pundi rahvas ka reklaamnägudeks :-)

XT Talverogain 17.03.2018 - Laagri

Koosseis: Katrin ja Tiina

Ilm: -4, ilmeilus päike, kole libe.

Tänavune talv on meie tiimi jaoks olnud ilus suusatalv ja jooksmisega pole meist paaril viimasel kuul keegi eriti tegelenud. Seega oma peas valmistusime kenaks tempokaks kõnnimatkaks, mis kohapeal loomulikult formuleerus sörkivaks matkaks, esialgu seetõttu, et oli pisut jahe ja et saaks sooja nahavahele, pärast lihtsalt juba inertsist :-)

Rada üritasime planeerida ikka nii nagu oleme targematelt kuulnud, nürinurkse, rajal aga oli lähestikku niipalju magusaid punkte, mida oleks olnud patt võtmata jätta, seega kergete süümekatega tegime ka väikseid siksakke... Kuigi hiljem kodus, kui hapnik hakkas ajju tagasi tulema, kaarti vaadates, ja teiste träkke vaadates, oleksime võinud siksakitamisega isegi julgemad olla :-) Uus õppetund, millest õppida, tuleb õppida mõtlema raamidest välja... Kuigi, olgem ausad, tagantjärele tark on kena olla küll, aga rajal me ikkagi reaalselt hindasime olukorda selliseks, et ikka jätkuks jõudu ka finišisse jõuda. 

Kui võistluskeskuseks on Laagri kool, siis pole palju vaja nutitada, kuhu rada viib, ikka rappa, Harku rappa :-) Õigupoolest muidugi ikka ka ümberkaudsetesse elurajoonidesse ja ka Astangule... Aga talvine raba on lihtsalt ii-mee-lii-nee... Jääkaanetatud laukad tagasid meile mitu päris head otseminekut, kus mõnel teisel aastaajal oleks lihtsalt pidanud suure ringi tegema.

Tiina: Nagu tavaliselt, jooksis Katrin ees ja mina tema sabas. Tal tuleb see kaardilugemine paremini välja. On lihtne tema sabas laisk olla :) Kuigi, tuttavates kohtades liikudes, ei olnud seekord see nii keeruline. Eriti kui saab vahepeal tõdeda, et "Ahhaa, see on see koht, seda ma tean küll" ja "Siin käin ma tavaliselt seenel". Talvisel maastikul nägi kõik siiski teistmoodi välja ja avastamisrõõmu jagus. Jalg seekord jaksas, kuigi jääl tasakaalu hoidmine ja lumekoorikul sumpamine andis lisakoormust. No mina ei kujuta ette, mismoodi ratturid nendel jäistel singlitel hakkama said.

Katrin: Kaardilt suuruses 1:20000 ei saa just sageli loota, et ta kuvab kõike maastikul olevaid radu ja objekte, kuid sedakorda oli kõik vajalik kribu-krabu kaardil pidepunktidena olemas. Ja kui orienteerumine läheb sealjuures ladusalt, on eduelamus garanteeritud :-) Tõepoolest, rajal tegimegi ainult 2 viga: teel viiendasse kontrollpunkti lugesin kraave valesti, õnneks ainult paarikümne meetri jagu, piisas vaid end 180 kraadi keerata ja punkt sai leitud; ja mingi täiesti müstiline eksimus suunal 21KP=>22KP... kes teab kuhu mõte sel hetkel uitama läks, kui KP'st väljusime, õige kiiresti tabasime eksimuse ja püüdsime jõuda tagasi õigele rajale, kuid ilmselt olime liikunud siiski liiga kaugele juba, et jõudsime välja veel veidramasse kohta, kuhu enda arusaamise järgi liikusime... õnneks ei olnud maastik keeruline ja enda uuesti paikaseadistamine oli seekord kerge, kuid ikkagi, kuidas see ikka õnnestus... Ei no vastust ei pea kaugelt otsima muidugi, tähelepanelik tuleb lihtsalt olla... Tähelepanu taha jäi sedapuhku ka kahe korraliku punktiväärtusega punkti mittevõtmine... Nt KP57: me silmasime teda kaardil, kuid ei osanud näha tervikut ning põrutasime silmade kilades esmalt võtma suurema väärtusega punni, ja alles siis vaatasime, et nojah, nüüd on juba edasi-tagasi jooksmine mõtetu; ja KP52, mida me ei näinud kaardil lihtsalt seetõttu, et kaart oli selle koha pealt ära keeratud ja kuna lõpp oli nii lähedal, ei taibanud enam haaret laiendada. Eks ta ole, 5 minutit stardis rada planeerida jääb meie jaoks praegu ikka veel kole väheseks. Suudame enam-vähem selle ajaga ära vaadata umbkaudse ringi, paneme paika raja esimese poole, sealjuures suudame üsna täpselt alati ära fikseerida, mis on kaardil see piir, kust tuleks tagasiteed finiši poole vaatama hakata. Tagasitee on aga alati improvisatsioon, mistõttu pole imestada, kui midagi ikkagi märkamata jääb.  

Et terves kehas on terve vaim, avas värskes õhus liikumine ka meie ideedegeneraatori ja otsustasime rajal, et on aeg, et keegi leiutaks spetsiaalse rogaini-pliiatsi. Nimelt õnnestub meil alatasa kaotada rajale oma kirjutusvahendeid, seega oleks hädatarvilik paelaga kaela riputatav pliiats. Selliseid pliiatseid on ju läbi aegade ikka olemas olnud, kuid sedakorda vajaks tootearendust sihtotstarbeline veekindel marker! Toreda leiuna on õnneks olemas ka mini-markerid, mis mahuvad kenasti näiteks spordikinda võtmetaskusse.

Päeva lõpuks tegime ka väikse isikliku rekordi - nii palju KP'sid pole me rogainidel kunagi kokku saanud... Kokku tuli: 22 km, 3:45:14, 29 KP, 150 punkti, üldarvestuses 85. koht, DD:12, DD40:5 (see viimane on täitsa ilus number).

Winter Xdream - Loksa 21.01.2018

Tiim: Tiina, Kristin, Katrin.

Koht: Loksa metsamaastik veidikese linnamiljööga.

Olud: aastaajale vastav, mis jäätas joogipudelis vee ja taskus batoonid.

Aasta esimesele rogainile läksime vastu suurte ootustega: teha asjalik rajavalik! Oleme selles osas ikka vägagi amatöörid veel, kuid samas püüdlikud edasiõppijad.

Veidral kombel valime me rogainidel alati teekonna ring läbida vastupäeva. Ja seda mitte teadlikult, vaid alati kuidagi läheb nii. Katrin tegi enne sedakordset rogaini ettepaneku proovida vastupidist liikumissuunda, kuid Tiina tuletas meelde, et oleme ju varasematel kordadel seda vastupäeva rajavalikut analüüsinud võrreldes mõne teise tiimi päripäeva minekuga, ja meile on see alati eduliselt mõjunud. Stardis me sellele enam ei mõelnud ja planeerisime raja sisetunde järgi... muidugi automaatselt vastupäeva :-)

Et oleme juba põlised sik-sakitajad, proovisime rada planeerida võimalikult nürinurkse. Aga ega siis ootamatuste vastu me ei saa... Kui mingil hetkel rongis liikudes leidsime end hoopis mujalt, kui kavandasime, oli alustuseks ehmatus suur, aga tagantjärele targana selgus, et päris hea valearvestus tuli, sest võitsime extra 4 KP'd oma kontole. Ja ilmselt oleksime mingil hetkel saanud veel suurema ehmatuse, kui oleks selgunud, et meil kõik kavandatud punktid võetud, aga üks extra tund hoopis üle...

Stseene rajalt 

- Käib toimekas punkti otsimine. Kristin näeb inimesi lähistel liikumas ja hüüab, kas punkti on nähtud. Katrin pahandab, et no misasja sa küsid inimestelt, et see pole orienteerumise mõte. Kristin vastab rõõmsalt : "Ma ei tea, mulle meeldib inimestega suhelda. Pealegi pole ma orienteeruja kah!"

- Toimub liikumine punktist A punkti B. Rajal on oldud u 1h45min. Katrin küsib: "No mis te arvate, kuhu suunda peaks orienteeruma". Tiina: "Ma ei tea, ma ei ole jõudnud üldse veel orienteeruma hakatagi..."

Statististikaosakond töötas läbi ka numbrid ja tuvastas aasta jooksul tehtud progressi:

2017             2018

21,6 km       21 km

3:38.54        3:39.24

16KP            20KP

56 punkti    71 punkti

Väikseks eduelamuseks loeme ka seda, et kuigi enamuse rajast läbisime kõndides, vast 1/3 sellest vaid joostes, õnnestus meil rada läbida resultatiivsemalt kui meie NRC jooksutreeneritel ja samuti ka meie heatahtelisel sõprustiimil, kes läbis raja 75% joostes. Ometi kord oleme oma moto väärilised: TARK EI TORMA!

Seiklushooaeg 2017

2017 aasta algas 15. jaanuaril Winter Xdreamiga Pirital. Vaatamata sellele, et kogu tiim oli täies koosseisus "kiired ja vigased" liigas - a) just hiljuti põdenud grippi ja vorm taastamisel b) hiljuti traumeerinud labajalga ja liikumine pärsitud c) üldine jõuetus - olime entusiastlikult kibelemas rajale.

Kerge lumi, veits jäidet, rogainis algajad, kuid tahe mitu meetrit eespool, läbisime 3h 38min jooksul 21,6 km. Kohati muutusid pikad sirged jooksudistantsid raja mingis osas veits tüütuks, sest orienteerumise osa jäi minimaalseks. Aga tehtud ta sai ja ellu jäime ka!

Icebug XT Talverogain - 18.03.2017, Randvere

Team - Tiina ja Katrin.

Asukoht - mõnusalt kodu lähistel.

Ilm - soodne.

Otsustasime seekord kasutada strateegiat - mitte aju kinni joosta ja rahulikult adekvaatseks jääda. Rogainis oleme endiselt täiega algajad, on oskus omaette planeerida üldse rada ja teha seda nii, et see poleks tühikargamine.

Sarnaselt Winter Xdreamile kavandsime kiirel kaardivaatlusel stardis ringi, mis võiks mahtuda 4 tunni sisse. Ühtlasi panime kaardil paika oletatava kaugema punkti, kust tuleks hakata 2 tunni möödumisel stardist finiši poole tagasi liikuma. KP'de arvulist väärtust stardi kaardi saamise ja stardi vahelise 5 minuti jooksul me arvutama ei üldse ei hakanudki. Kuigi jõudsime siiski pilgu peale visata, milliseid suurema väärtusega punkte võiks noppida. Rajal kipume me sageli siiski sageli tegema ümberplaneerimisi, ikka tundub mõni KP olevat piisavalt lähedal, et seda noppida... siin ka illustreeriv näide, milliseid jänesehaake tegime rajal meie, ja kui sihikindlalt liikusid kogenud orienteerujad naiskonnast Järveõis, olles rajal sama kaua kui meiegi, kuid noppisid rahulikul sammul liikudes (nägime neid oma eelviimases KP's) kokku 130 punkti, meie aga 113.

         

Noh, tegime seda mida oskasime, st jooksime mööda turvalisi tänavaid ja väikses võsas suutsime kalduda asjatundlikult otsesest suunast kõrvale ja samas end sobivalt oma äranägemse järgi kaardile kohandada :-) Töövõiduks võib lugeda ühte edukat asimuudi võtmist otse läbi metsa minekuks. See pole meil eelnevatel seiklustel õnnestunud ja paraku jäi see ka ainsaks eduelamuseks asimuudi määramisel, ülejäänud distantsil olime asimuudi jaoks liiga kärsitud ja oskamatud :-)

ACE XDREAM Uniküla 30.04.2017

Girl Power startis Uniküla etapile oma klassikalise püsikoosseisuga: tiimi aju Tiina, kõigega nõus Kristin ja harrastaja Katrin. Et eelmine päev oli üle-Eestiline lumetormine purgaa, siis olid meeled aegsasti ka ärevil, et milline saab olema ilm meie seiklusel Lõuna-Eestis. Aga ega siis ilm ei pidurda... Ja boonisena ootas meid Vooremäel super päikesepaiste ja kuiv ilm terveks päevaks.

Seekord otsustasime rajale minna nii, et lähme rahulikult liikuma ja jälgime hoolega kaarti ja ei pane kuhugile uisatuisa ajama. Et varasematest kogemustest on juba teada, et meie nõrgim koht on navigeerimine, siis seda enam oli eesmärgiks keskenduda kaardilugemisele ja hoida pea selge.

Pea suutsimegi selge hoida niikaua kuni tuli päriselt orienteeruma hakata. Õhinapõhiselt hakkasime vahetusalas 3D maketti kaardi reljeefiga sobitama, ja kogu meie teooria läks praktikas kohe esimese KPga täiega vett vedama... lõpuks et uuesti ree peale saada, panime mingite loogiliste maamärkide järgi maketi loodusega klappima ja saime asja sujuma. Nii enam-vähem :-) Makette sai koju mälestuseks kaasa võtta. Kodus rahulikus keskonnas teetassi kõrval rohelist värvi maketti uurides selgus tõsiasi, et kõik kaardil olevad rejeefijooned on maketil ilusti näha. Kõik KP-de asukohad olid kiiresti tuvastatavad. Võistlusel kasutusel olnud valge maketil nii selgelt jooned nähtavad ei olnud. 

Erakordselt üllatusrikkaks osutus rattaetapp ja seda just seetõttu, et tundus, et seekord ei olegi mitmeid erinevaid rattaetappe, vaid üks pikk lõputu rattasõit. Kuna rajameister oli eelnevalt öelnud, et rada teostub selline, nagu ta on alati unistanud, siis sedapuhku unistas ta vist väga rattarajast. I'le lisas täpi muidugi, et rattarajad juhtusid olema sitased ja risused.

Mingil hetkel kella vaadates tabas meid hämming - kuhu kadus aeg... Kontrollaja lõpuni on jäänud tund ja meil on veel kanuu tegemata. Alustuseks tegime ka rämeda vea kaardilugemisel, unustasime lihtsalt vaadata mõõtkava ja sõitsime ratastel kena pauna lisaks, enne kui viga taipasime. Kanuu alas meile juba öeldi, et davai pliksid, kanuusse ärge enam istuge, minge parem heaga finišisse, mis oli ka hea soovitus, sest ka tugevamatel läks selle sooritamiseks 1,5 h. Suhteliselt nõutult ja pettunult sõitsime finišisse, sest hämming oli jätkuv, kuhu kadus aeg... Finišis kuulsime päris mitmetelt, et aeg sai enne otsa kui rada läbitud sai. Nii et rajameistri lubadus, et kõik läbivad raja kontrollaja sees, ei ole nüüdsest enam pädev lubadus. Juba koju sõites nägime teel ikka veel finiši poole rühkivaid tegelasi. 

Icebug XT Kevadrogain - 13.05.2017, Neeme

ACE XDREAM Laagri, 04.06.2017

Xdreami Laagri etapp kodu lähistel tõi seekord meie tiimi uue liikme, Tiina ja Katrini kõrval tegi oma debüüdi seikluspordis laskesuusataja Kirte.

Korralduskomitee lubas kiiret sprindirada, mis meile väikse muige suunurka tõi, sest seni pole meil ka eelmistel sprindietappidel just väga kiiresti õnnestunud rada läbida.

Start saatis meid 3 erinevasse suunda laiali, tõenäoliselt lootuses hajutusele, kuid kõik said kokku ikkagi raja kõige kitsamas kohas, kilomeetripikkuses vett täis maa-aluses tunnelis, kust sai vaid läbi pisikese avause ükshaaval maapinnale ronida. Järjekord maapinnale pääsemiseks oli oma 20 minutit.

Edasi läks juba kõik palju kiiremini...

... kuniks saabus meie kirsutunael - kanuu.

Tegelikult õnnestus meil juba varem teha üks pikem seisak, seoses mõtlemisharjutusega Pääsküla prügimäel.  Tuli mäel asuva punkti kõrgust mõõta, mõõtelati ja mingi kolmnurkse asjanduse abil (Tiina teadis koguni, et tänapäeval on nivelliirid selle jaoks). Ülesannet sai loetud põhjalikult, abivahendite kasutamises näitas Tiina oskuslikkust, aga kokku arvutamine läks juba tuumafüüsikaks. Ja sealt saime ka oma esimese trahvi 20 min.

Seega, kanuu... kanuusid oli sedakorda kaldal terve rida ootel, seega valisime kanuutreeneri kunagiste õpetuste järgi kõige kergema kanuu, sest olime rajal juba näinud, et seda tuleb ka tassida. Tassimine osutus siiski kõige kergemaks jõukatsumiseks... teekond oli vaevaline nii rammijate (vastassuunas liiklejate) kui mingi pilliroomudru tõttu. Legend kaardil lubas osadesse punktidesse liikuda omale sobival viisil kuid kõige kaugemasse punkti tuli kindlasti minna kanuuga, mistõttu oli mõtetu vahepeal kanuu hüljata ja lihtsalt omal jalal edasi minna.

Viimasesse jooksuetappi jõudes tuli jälle olla nutikas, kuid sellest me sellel hetkel aru ei saanud... ülesande põhiloomusest aru saades panime kiirelt ajama, lõpp ju paistis. Iseenesest väga loogiline ülesanne - toru pealt kaardile maha joonistada järgmised punktid. Tundus mõistlik kohandada see punaseviirutusega keeluala kaardile, korraks küll mõtlesime, et ahah, kavalad ka, et teevad asja huvitavaks. Allest pärast kodus rahulikult kaarti vaadates oli mahti lugeda ka tegelikku instruktsiooni... et joonista punktid kardil olevale valgele alale... mis tegelikkuaea ilmselt oleks hõlbustanud punktide leidmist ja oleks aidanud ka ehk vältida järjekordsete vigade ja suisa trahviminutite tekkimist. Tundub, et selleks hetkeks oli lihtsalt ajus hapnik otsas... Trahv hämmastas ja üllatas alles hiljem kodus tulemusi vaadates... selgus, et olime viimased punktid võtnud suvaliaes järjekorras, mitte nii nagu legendis nõuti. Kusjuures KP'd toru peal olid ilma ühendusjoonteta, nii et tõepoolest ei taibanud enam kontrollida KP'de nõutavat järjestust. Raudselt hapnikupuudus ajus :-)

Aga rada oli isegi meie jaoks rekordiliselt kiire - 5:43.18 ilma trahvideta.

ACE XDREAM Tõstamaa 29.07.2017

ACE XDREAM Viljandi 03.09.2017

XT Bingo Nelijärve 28.10.2017

Vaude Bike Xdream 1.10.2017 Jõelähtme

Esimest korda RO rajal naiskonnana: Tiina, Kristin, Mari.

Tiina: Eelmine aasta läbisime 49 km saime 14 punkti. See aasta 46 km ja 18 (-1 trahv) punkti. Naabrinaise tiim sõitis üle 50 km täna ja sai 19 punkti. Selles mõttes oli meil ju siis päris hea rajavalik, et vähemate km-ga saime peaaegu sama palju punkte. Ma ei tea, kas oleks rohkem saanud, kui kiiremad teed oleks valinud. Aga asfalti sõit ei oleks nii tore olnud. Need singlid olid mõnusad! Lausa nii mõnusad, et vahepeal unustasime isegi ära, mida me seal metsas tegelikult teeme. Õnneks tuli see õigel ajal meelde ja pöörasime õigele teele.

Kristin: Kas tõesti oli aint 14 punki eelmine aasta. Milline edasimineki. Kogu see metsa osa oli täna väga fun.

Mõni tarkus tuli raja valikul juurde. Kuna me rattaga muul ajal orienteerunud ei ole, siis valisime ikka radasid, kustkaudu KP juurde kohale saab. Nojah, see teadmine, et mõnes kohas võib ratta ju eemale jätte ja jalgsi KP-ni jõuda tuli puhtalt "Vaata, mida teised teevad" pealt. Mõni alguses liiga kaugele jääv KP saigi raja teisel poolel sedasi läbitud. Ikkagi arenemisvõimelised :D Päris lõpus sai valele teele keeratud ja see maksis kõtte mõneminutilise kontrollaja ületamisega ja trahviga. Tuleb ikka lõpuni tähelepanelik olla :)