GP 2021 #teamspirit #flashback

Kristin alustas hooaja-eelse ettevalmistusega juba detsembris, talisupeldes.

Tiina tõmbas aasta käima Taliharja Vanakurjal. 

Piirangud känseldasid ja lükkasid edasi mitmed planeeritud ja registreeritud o-stardid, nii et talvel siis muudkui lihvisime wassbergi, mogreni, paaristõuget, vahelduvtõuget, meeleheidet, tühikargamist, altminekut.

O-metsa saime jälle maikuus kui tegime Väänas WinterXdriimi.

Tiina: Olgu mainitud, et üks meist tegi päev enne xdriimi 50 km Kondimootorit. Mis tuli mulle kasuks, sest siis ei olnud mina see ainuke, kes ütles, et täna väga joosta ei jaksa :D

Ilm oli muidugi Winterile kohane - päike paistis, linnud laulsid, kirsipuud õitsesid. Ilmselgelt ei olnud suusk seekord kõige õigem valik. Ja kohatisi pahkluuni ulatuvaid veeolusid arvestades olime õnnelikud, et Winter siiski talvel ei toimunud. Maastik oli huvitav, leidus nii militaarpärandit Peeter Suure tegevustest nõuka raketibaasideni kui ka looduslikku mitmekesisust.

Ja nagu meil ikka - sel ajal kui üks teeb mõttetööd, tegelevad teised lillede ja liblikate pildistamise ning muude ilunumbritega :D

Ja järsku oligi nagu jälle sügis käes. Suvised treeningud olid ilmselgelt muskulatuurile jõudsalt mõjunud - Tiina, Piret ja Ave tõstsid Girl Poweri septembris ratta-xdriimil poodiumile. Kusjuures ise me seda ei teadnud ja sõitsime rahumeeli koju. Pärast alles protokollist avastasime :D 

Ajalooline hetk:

Eesti Maastikumaratonil oktoobris olime sel aastal kõik traditsiooniliselt KARUdena rivis: Tiina ja Kristin lühemal ning Katrin täispikal trassil. Üle mitme aasta täiega kuiv ja päikseline sügisilm. 

XT Talverogain, kuhu olime sattunud kaanetüdrukuteks, muutus segastes pandeemiatingimustes kevadtalvest sügisesse, lõi meie kõigi kalendrid sassi ja Tiinale tulid seltsiks varasemalt registreeritud Katrini asemel meie suusatrenku Kirte ja Kristini asemel Piret. Jooksulõvid pidid seekord kõvasti tempot tagasi hoidma, sest Tiina sai sellest metsast kaasa pikkadeks kuudeks painama jääva puusa valu.

Libahundi jälg tõi meid kohutavalt külmatuulisesse Põhja-Tallinnasse - kõik mis vähegi selga kannatas panna, see selga sai, ja rajale. Seekord pakkisid Tiina ja Katrin võikud kaasa, sest imehästi oli meeles eelmine 6h rogain, kus nagu võiku oli ikka tegija magusate batoonide kõrval. Kristin ainult imestas, et nagu mida. Novott, ja seekord ei osanud meist keegi ka aimata, et saabub aeg, mil hobisport hakkab ka lõpuks sisse tooma... inimtühjas industriaalalas leidsime ühtäkki maast lihtsalt hunniku raha, mille otsemaidteed Arsenali keskuse juures saiakeste peale laiaks lõime. Raha oli nii palju, et selle kokkulugemine läks isegi raamatupidajal sassi, nii et kui raha lauale lõime ja tellisime "kirssidega, kõigile" ja "tagasi pole vaja", selgus lõpuks, et müüja pidi ise tipitopsist veidi juurde panema, et meie tellimus rahuldada. Joosta meil nagunii seekord eriti plaanis ei olnudki :)

Koroonarogain Maardus - ei olnud eriline üllatus, et me teeme seda lumes, aga lund oli sellel talvel rohkesti. Me tegime vist maailmarekordi aeglusliikumises.