Mida võtta kaasa üksikule saarele?
Soe pesu ja võileivad!
Siis kui aprill on olnud soe ja mais seisad stardis ja sulle sajab kaela lund ja meretuul sakutab, ja sa ei tea, millega järgmised 6 tundi sind veel üllatavad, siis on eelnimetatud varustus üsna hea valik.
Otsustasime sedakorda minna rajale reipas matkatempos, nii umbes 5km/h, eesmärgiks külastada ja näha mõlemat saart, väikest ja suurt Pakrit.
Noh, ja nii umbes esimesel tunnil saime juba ehmatusega aru, et oleme 2x aeglasemad, kui esmane eesmärgipüstitus, tõepoolest, hoopis 3 km/h... Ootamatult selgus, et esimese saare iga metsana märgistatud ala kaardil on reaalsuses hoopiski vesine võserik ja pokudel slaalomi hüppamine. Et tempo nii alla oli käinud, siis lasime rannaäärsetel teelõikudel jupiti ka seasörki vahelduseks.
Soe pesu ja võileivad!
Siis kui aprill on olnud soe ja mais seisad stardis ja sulle sajab kaela lund ja meretuul sakutab, ja sa ei tea, millega järgmised 6 tundi sind veel üllatavad, siis on eelnimetatud varustus üsna hea valik.
Otsustasime sedakorda minna rajale reipas matkatempos, nii umbes 5km/h, eesmärgiks külastada ja näha mõlemat saart, väikest ja suurt Pakrit.
Nagu ikka kaalusime enne starti pikalt rajavalikuid. Skeemitasime nii ja skeemitasime naa, kaalusime suure väärtusega punkte ja mõõtsime vahemaid. Lõpuks otsustasime nagu tavaliselt, et hakkame aga minema ning kui poole peale oleme jõudnud, siis vaatame, kaugel oleme ja siis planeerime lõpu osa. Et punktide väärtuse ja raja enda huvitavuse mõttes proovime võtta niipalju lisaülesandeid, kui võimalik. Hiljem teiste rogainijatega koduteel vesteldes selgus, et punktirikkuse tagas pigem ühel saarel kõikide punnide kokku korjamine kui et napsata natuke siit ja natike sealt. Aga nagu eespool öeldud, kui juba nii kaugele tuldud, siis oli seikluslik soov aimu saada ikka mõlemist saarest.
Ja siis tuli nali - 40 min oli kontrollaaja lõpuni, ja me panime totaalselt puusse...
Aga kõik pöördus meie kasuks, saime tänu võssi panemisele hoopis terve hulga punkte juurde ja jõudsime kõigest 30 sekki pärast kontrollaja lõppu finishisse, aga metsas ausalt kartsime, et jääme ka laevast maha.
Pärast laeval tagasiteel mandrile saime teada, et selle puusse panemise põhjuseks oli palju rauda. Endise militaarmaastiku tallermaaa sisaldas endas lugematus koguses pommitusjääke, miine, särke-värke. Raua jõud painutas kompassi nõela sinna kuhu ise tahtis ja viis meid finishist järjest kaugemale.
Ja see mitmeti mainitud matkatempo ja 6h... tegime sihilikult matkatempo otsuse, sest me pole kunagi 6h rogaininud, ei teadnud kuidas jõuvarusid jagub. Arvasime, et väsime rohkem ära ja poole peal tundub, et kaua veel... aga seda ei juhtunud :-)
No comments:
Post a Comment